Loodusest pärit värvid
Kanga värvimisel looduslike ainetega võib saada väga mitmesuguseid värvitoone. Lisaks taimeliigi omadustele võib värvus sõltuda piirkonnast, kus taim kasvab, selle kogumise ajast ning kliimast. Lisaks taimedele kasutatakse ka loomseid värvaineid nagu täidest saadav košenill või fushi, mis on putukate toodetud. Värvuse intensiivsus sõltub värvimiskordade arvust ning toon peitsina kasutatavast kemikaalist.
Peitsimine
Looduslikud värvid ei jää ega kinnitu ise kangale. Värv kinnitub kangale keemilise reaktsiooni abil metallide ühenditega, mis omakorda kangakiudu kinnituvad. Peitsidena kasutatakse alumiiniumi-, vase-, raua-, tina-, kaaliumi jt metallide ühendeid. Osad neist on mürgised ja võivad ka kangast kahjustada. Töötamisel on vajalik tagada ohutus. Ohutumad peitsid, mida kursusel kasutasime on:
1. Alumiiniumatsetaat (CH3COO)3Al, mis keemiliselt koostiselt on äädikhappe alumiiniumsool.
2. Puiduäädikas, see on puidu uttevesi, mis sisaldab äädikhapet, metanooli ja atsetooni, saadakse puidu söestamisel tekkivast tuhast.
3, Peitsimiseks võib kasutada ka tuhaleelist, nagu tegime puna-rusujuurega värvides.
1. Alumiiniumatsetaat (CH3COO)3Al, mis keemiliselt koostiselt on äädikhappe alumiiniumsool.
2. Puiduäädikas, see on puidu uttevesi, mis sisaldab äädikhapet, metanooli ja atsetooni, saadakse puidu söestamisel tekkivast tuhast.
3, Peitsimiseks võib kasutada ka tuhaleelist, nagu tegime puna-rusujuurega värvides.